Ma olen tagasi. Nii igavalt kui see ka ei kõlaks.
Sinu ees on minu ambitsioonitu plaan hakata looma midagi, mis on minu peas juba mõnda aega tiirelnud. Olen üldiselt kehv asjade alustaja ja lõpetaja, sellega võib kohe alguses arvestada.
Asjast ka.
Hakkan siia uhke sõnaga blogisse looma lugu. Juttu, mille algus minus on juba sündinud. Uhke sõna, embouchure, on prantsuse keelest ning tähendab huulte asendit suupillil. See oli lihtsalt esimene kõlav sõna mulle kõige lähemast raamatust. Suurt lugu sellega ei ole, igav ja ebaoriginaalne, aga hoolimata üüratust blogikeskkonnast siiski saadaval.
Mul pole esialgu aimu kuidas see asi siin toimima hakkab, mul on kõige kõrvalt päris elu ka elada. Aga kuna ma lähenen minu jaoks olulisele vanusele, siis on viimane aeg sõrmed tagmiku alt välja ajada ning teha seda, mida süda tahab. Hoolimata aastaid tema vaigistamisest ta ikka veel tahab.
Palun juba ette vabandust oma eesti keele oskuse pärast, see asi sünnib koos minu keeleliste vigadega.
Alustame siis algusest.
Head kaasa elamist!
No comments:
Post a Comment